Värskete, külmutatud ja konserveeritud puu- ja köögiviljade toiteväärtuse võrdlus

Kõik puu- ja köögiviljade konserveeritud, värsked, külmutatud, kuivatatud ja 100% mahlad pakuvad vajalikke toitaineid, mis moodustavad tervisliku toitumise. (UC Davis)

UC Davise uuring avaldatiToidu- ja põllumajandusteaduste ajakiri

2005. aasta toitumisjuhised kutsuvad ameeriklasi üles suurendama oma puu- ja köögivilja tarbimist olenemata tüübist (konserveeritud, külmutatud, värsked ja kuivatatud), kuid ameeriklased ei ole kaugeltki puu- ja köögivilja eesmärkide saavutamisest. Ainuüksi ühe puu- või köögiviljavormi soovitamine teise üle ignoreerib eeliseid, mida iga vorm pakub ja piirab tarbijate valikut.

Peamised uuringutulemused on järgmised:

• Toit peaks sisaldama erinevaid puu- ja köögivilju. Värske, külmutatud ja konserveeritud igaüks sisaldab olulisi toitaineid ja aitab kaasa tervislikule toitumisele.

• Mõnede toitainete puhul olid konserveeritud tooted kõrgemad kui värsked.

• Selleks ajaks, kui toitu tarbitakse, võivad värsked, külmutatud ja konserveeritud puu- ja köögiviljad olla toitaineliselt sarnased.

Konserveeritud

• Konserveerimisprotsess lukustab toitained värskuse haripunktis ja hapnikupuuduse tõttu säilimisperioodil jäävad konserveeritud puuviljad ja köögiviljad suhteliselt stabiilseks kuni tarbimiseni ja neil on pikem säilivusaeg.

Värske

• Sööge värskeid puu- ja köögivilju nii kiiresti kui võimalik. Mõned värsked köögiviljad, nagu spinat ja rohelised oad, kaotavad kuni 75% oma C-vitamiinist 7 päeva jooksul pärast saagikoristust, isegi kui neid hoitakse soovitatud külmkapi temperatuuril.

Külmutatud

• Külmutatud tooted on pakitud ka värskuse tippu. Külmutatud puu- ja köögiviljad võivad mõnel juhul olla toitvamad, kui neid hoitakse lühikese aja jooksul hästi kontrollitud temperatuuridel.

Uuringust

• Uuringu viis läbi California Davise ülikool.

• Uuringu avaldasidToidu- ja põllumajandusteaduste ajakiri.

• Uuringut rahastas Konservide Liit.